Auto aku on üks järjekordne komponent miljonist, mille peale enamik meist oma ajuressurssi ei raiska - vähemalt seniks, kuni viimane enam starterit ringi ei aja. Paned võtme süütelukku, keerad, kostub paar-kolm aeglast, kinunuvat pööret ning vaikus. Proovid korra uuesti, ehk õnnestub? Starter käib korra vaevaliselt ringi ja sureb jälle.
Autoakuks olemine ei ole lihtne töö. Mootori käivitamine nõuab akult väga palju voolu ebaproportsionaalselt lühikese aja jookul. Unustada ei maksa ka muid voolutarbijaid: autoraadio, soojendusega istmete, kliimaseadme kasutamine ja sigaretisüütajast mobiiltelefonide jm. laadimine võtavad akust jällegi oma osa. Sõites aga iga päev lühikesi vahemaid ning käivitades päevas mootorit mitu korda ei jõua generaator sellise aja jooksul kaotatud voolu täies mahus taastada ning aku kaotab ajapikku oma laengu. Sama probleem võib ilmneda ka külma ilmaga või pikalt seisnud akuga. Siis pole muud teha kui aku uuesti täis laadida; selleks võib lasta seda vastavat akulaadijat omaval inimesel/asutusel teha või hoopiski täitsa omale selline laadija muretseda.
NB! Soovid akulaadijat või käivitusabi?
Selleks, et tühja akuga auto ellu äratada, sobib ka käivitusabi. See seade kujutab endast sisuliselt mobiilset akupanka, millega starterile piisavalt tugev vool peale anda, et masin käima läheks.
Käivitusabi valimine on üsna lihtne - endale sobivat otsides tuleb lihtsalt silmas pidada seda, et autole tehase poolt peale pandud aku Ah (ampertundide) reiting ei ületaks käivitusabile sätestatud norme. Näiteks ei ole mõistlik hakata kuni 65Ah akudega varustatud autode elustamiseks mõeldud käivitusabiga ringi ajama mootorit, mille käivitamiseks on tehas ette näinud suure 95Ah aku - viimaste käivitusvool on lihtsalt suurem.
Pea aga meeles seda, et kuigi tänu käivitusabile on võimalik mootor tööle saada, ei ole see jätkusuutlik lahendus korralikult täis laetud akule. Kui olukord juba abimeetmeid nõuab, tuleks aku esimesel võimalusel uuesti 100%-liselt täis laadida. Lisaks viimase eluea pikendamisele ning hulga erinevate potentsiaalsete probleemide ennetamisele ei ole ka erilist põhjust ühekordse aku laadimise asemel pidevalt käivitusabi laadida.
Millist tüüpi akusid plaanid laadida?
Akutehnoloogiaid on mitmeid ning kõik laadijad ei pruugi kõiki tüüpi akusid laadida, seega on oluline jälgida, millist tüüpi akut/akusid omad - laadija vali vastavalt sellele. Enimlevinud akutüüp on kahtlemata wet cell (WET); lisaks sellele võib tänapäeval leida ka absorbed glass mat (AGM), gel cell (GEL) ja valve regulated lead acid (VRLA) tehnoloogial põhinevaid akumulaatoreid. Enamikel juhtudel saab WET akusid laadiva aparaadiga ka teistele akutüüpidele muretult laengut anda; ainsaks erandiks on GEL, nõudes omale eraldi laadijat. Samas töötavad mõned GEL laadijad ka teiste akutüüpidega, seega vali vastavalt vajadusele.
Kui suurt akut plaanid laadida?
Selle all ei mõtle me mitte aku füüsilist suurust vaid selle mahutavust ehk tehnilistes terminites ampertundide reitingut. Kui tahad välja arvutada mitu tundi konkreetne laadija konkreetset akut laeb, on heaks rusikareegliks aku Ah (ampertundide) jagamine laadija A (amprite) reitinguga, lisades saadud summale umbes 10% otsa, et aku 100%-liselt täis laadida. Keskmine autoaku on tavaliselt 50Ah (ampertundi), seega 10A (amprisel) laadijal võtab sellise aku nullist taastamine (akus pole peaaegu üldse voolu) ligikaudu 5.5 tundi aega. 100Ah (täiesti tühja) aku täis laadimine võtab sellise laadijaga aga umbes 11 tundi aega jne...
Akulaadija amprite arv ei pruugi üldse oluline olla, kui täieliku laetusastme saavutamise aeg sulle korda ei lähe. Olles näiteks mootorratta, pühapäevaauto või väikelennuki õnnelik omanik ja tahtes selle akut väljaspool hooaega osaliselt laetuna hoida (et viimase eluiga pikendada), sobib suurepäraselt ka mõni lihtne tavalaadija. Kui aga tahad kiiresti näiteks elektrilise ratastooli aku täis laadida, vajad midagi võimsamat. Peamine asi, mida siin vaadata, on see, et sinu käsutuses oleks piisavalt suur laadimisjõudlus aku täis laadimiseks soovitud ajaperioodi sees.
Lisafunktsioonid
Nagu ka kõige muu puhul, mida raha eest osta annab, saab kallimate akulaadijatega kaasa kasulikke lisafunktsioone. Erinevaid lisasid on muidugi nii palju, et kõiki siin ära nimetada ei jõua (veekindlad laadijad, mitme aku laadijad, akupangaga laadijad jne...), kuid nimetame neist levinumad:
- Kõige elementaarsemaks lisaks võib pidada sisseehitatud ampermeetrit, mis näitab kasutajale reaalajas mitme ampriga hetkel laadimine toimub.
- Kiirlaadimisvõimalust pakkuvaid laadijaid võib nimetada ka nutilaadijateks. Need seadmed on võimelised akule automaatselt diagnostikat tegema ja saadud andmete abil laadimistsüklit korrigeerima. Selline laadimine on kiirem ja akut säästvam.
- Käivitusabi funktsiooniga laadijad on vajadusel võimelised ka väga tugevat voolu välja andma. Selline funktsioon on kasulik näiteks situatsioonis, kus aku täis laadimiseks aega pole, kuid masin on vaja kiiresti tööle saada.
- Ülekoormuse kaitse teebki täpselt seda - kaitseb akut ülekoormuse eest.
- Vastupolaarsuse kaitse kindlustab selle, et laadimist ei toimuks, kui panid juhtmed kogemata vastupidi.
