Tehnoloogia edasiareng on toonud endaga kaasa vajaduse tööriistad oma otstarbelt spetsiifilistemaks muuta, ja nii on akutrell – kord universaalne abimees töötoimetustel, millega auke puurida, ning kruve ja polte keerata – saanud endale ajaga võimsad konkurendid.
Üheks selliseks „usurpaatoriks“ on sarnase välimusega, kuid lühem ja kergemakaalulisem akulöökkruvikeeraja. Sarnasel välimusel ei tasu lasta end siiski petta; kui akulöökkruvikeerajate põhiline tööeesmärk on keerata mutreid ja polte materjali sisse, siis on akutrellid just kõige efektiivsemad aukude puurimisel. „Aga ka akutrelliga saab ju keerata mutreid ja polte seina,“ mõtled sa. Jah, ja akulöökkruvikeerajaga saab ka auke puurida. Siiski tuleks nende pealtnäha segadusttekitavalt sarnastele omadustele vaatamata mõista nende erinevusi, enne kui otsustada, et raha ja ruumi kokkuhoiu nimel ajad kõik tööd ära vaid ühega neist.
Akutrellid
Nagu öeldud, on akutrell universaalse omadusega tööriist, mille peamiseks tööülesandeks on puitu, kipsplaati, plekki, ja muudesse pehmetesse materjalidesse aukude puurimine. Akutrell rakendab kasutamisel järjepidevat väändejõudu kas edasipidi või tagurpidi režiimil, mille läbi saab keerata kruve ja poltisid nii materjali sisse, kui ka välja, kuid seda pigem olukordades, mis eriliselt suurt väändejõudu ei vaja. Reguleerida annab sealkohal vaid väände kiirust.
Akutrelli kasutajate üheks nipiks täiendada akutrelli väändejõudu, on lükata tööriista jõuga näiteks keeravata kruvi või poldile järgi. Kui akutrell ei suuda enam polti või kruvi edaspidi suruda, on üheks laialtlevinud nipiks neile lisajõu takka andmiseks teha mitu kiiret päästikuvajutust. Need täiendavad viisid kuidas rakendatakse akutrelli töötegemisel, on just need, mis seovad akutrelli oma omadustelt akulöökkruvikeerajaga, kuid kui selline töömeetod on igakordne, kas poleks siis mitte parem omada akulöökkruvikeerajat, millesse on juba sisse ehitatud selliste olukordade kontrolli all hoidmine?
Akulöökkruvikeerajad
Akulöökkruvikeeraja peamiseks tööülesandeks on kruvide ja poltide keeramine puitu, tellisesse, metalli, ja madala väände korral ka kipsplaati. Poltide kinni-lahti keeramine ja pingutamine suurt väändejõudu vajavates olukordades on koht, kus akulöökkruvikeeraja võimutseb akutrelli üle. Lisaks saab ka suurte diameetritega kruve ja polte akulöökkruvikeerajaga puitu keerata.
Reguleeritava suurusega padruni asemel on akulöökkruvikeerajal 1/4 tolline kiirlukustuv padrun, mis muudab tööriista kompaktsemaks ja võimaldab tegutseda keskkonnas, kus tavaline akutrell kobakaks pruugib jääda. See kiirlukustuv padrun muudab otsikute vahetamise kiireks ja mugavaks, kuid sellepoolest aktsepteerib vaid spetsiaalseid kuuskant otsaga otsikuid. Kui on tarvis rakendada muid kinniteid peale kruvide ja poltide, tuleb lisaks hankida erinevaid kuuskantotsaga puure ja muid tarvikuid.
Nagu eelnevalt sai mainitud, võimaldab akulöökkruvikeeraja samuti puurida auke nii puitu, kipsplaati ja isegi metalli. Nii mõnedki tootjad pakuvad puurimisotsikuid, millel on sarnane omadus kui akutrelli otsikul. Selle abil saad materjalisse auku ette valmistada, enne kui kruvi sisestad. Kuid siiski väljendub akulöökkruvikeeraja suurim väärtus just kinnitite materjalisse sisestamine tugeva väändejõuga, mitte aukude puurimiseks.
Tänapäevased akulöökkruvikeerajad rakendavad enamjaolt kolme sorti akusid: 12, 18 ja 20-voldiseid. Kõrgem voltide arv tagab parema tugevuse ja väändejõu, mis on tarvilik kui vaja on materjalisse kinnitada palju suuri kruvisid või polte, aga tasub siiski arvestada, et kõrgem voltide arv tähendab ka suuremat ja raskemat akut, mis võib selle kandmist ja kasutamist sinu jaoks ebamugavamaks teha. Lisaks tasub ka teada, et 18 ja 20-voldise aku vahe on vaid pealiskaudne, nii et poes silmitsi seistes selle valiku vahel, võid valida odavama neist kahest.
Akulöökkruvikeeraja peamised erinevused akutrellist
Akulöökkruvikeeraja sisemine mehhanism võimaldab tekitada võimsamat väändejõudu, kui akutrellil. Sellele lisandub eriline löökfunktsioon, mis töötab kuni 50 korda sekundis, ja annabki tööriistale selle nime. Tavapärase trelliga jämedama kruvi või poldi keeramisel näiteks puitu, avastad ühel hetkel, et trelli padrun seiskub väänete piiri ületamisel, kuigi trell kasutab endiselt kogu oma jõudu.
Siinkohal päästabki akulöökkruvikeeraja hädast välja, hakates padrunit liikumise suunas väikeste, kuid kiirete löökide kaupa abistama. See annab sama võimsuse juures padrunile väga suure, lühiajalise lisaväände, lubades keerata suuremaid kruve sügavamale, ning pingutada ja lahti keerata kinni jäänud polte. Akulöökkruvikeerajatel on kuni kolm korda rohkem lisaväänet, kui samal võimsusel töötavatel akutrellidel. Aga kuna löökfunktsioon põhineb kahe metalli kokkulöömisel, on akulöökkruvikeeraja ka olemuselt valju tööriist, samas kui akutrell töötab vaid pöörlemise põhimõttel, seega on palju vaiksem.
Kui vajaduseks pole keerata väga väikeseid polte ja kruvisid, on akulöökkruvikeeraja väärt abimees. Kuna tegemist on väga võimsajõulise tööriistaga, võib lühemate kruvide puhul akulöökkruvikeeraja sisestada kruvi kiiremini, kui arvata võid ning seeläbi lükata selle sügavamale, kui sul tarvis oleks olnud. Eriti efektiivne on akulöökkruvikeeraja näiteks 7,62 cm kruvide sisestamisel puitu, mis on akutrelliga töötamisel keeruline ettevõtmine isegi ettepuuritud augu puhul. Akulöökkruvikeerajad hiilgavad eriti siis, kui tarvis on kinniteid keerata tihkesse ja pahklikusse puumaterjali.
Kuigi võimaldab akulöökkruvikeeraja rohkem väändejõudu, kontrollib akutrell siiski seda väändejõudu muudetava kiirusega reguleeritava siduri abil paremini, mis laseb keerata kõiki kruve ja polte väga täpselt, kontrollitud jõuga. Reguleeritavat sidurit akulöökkruvikeerajatel samuti pole, seega nõuab täpne kruvide laskmine natukene silma ja kätt.
Rääkides kiirusest, on enamikel trellidel kaks kiirust. Mida suurem on trellil kiirus, seda väiksem on selle väändejõud; ehk teisisõnu, kui sul on tarvis puurida materjali suurt auku, milleks on tarvis suurt väändejõudu, peaksid rakendama akutrelli esimesel kiirustasemel, mis on küll ajakulukam, kuid suurendatud väändejõud teeb töö ilusasti ära. Akulöökkruvikeerajal on aga tavaliselt kolm kiirusastet, mida saab vahetada elektrooniliselt või nupuvajutusega, samas kui akutrellil tuleb kiirust vahetada manuaalselt. Kui kiirus ja väändejõud olid akutrelli puhul vastupidises olekus, on akulöökkruvikeeraja puhul asi vastupidine: madalama kiirusega käib kaasas väiksem väändejõud ja madalam löökfunktsioon, ja vastupidi.
Kumb abimees on sinu jaoks õige valik?
Nüüd kui oleme üle käinud mõlema tööriista erinevad omadused, on loodetavasti pilt selgem sellest, mida kumbki sulle töötoimetustes pakkuda saavad. Muidugi on nende kahe vahel ühiseid häid omadusi, kuid siiski hiilgavad nad ühes asjas säravamalt kui teine, ja teises asjas jäävad pigem alla esimesele.
Kui otsid tööriista millega auke puurida, ja teha seda mugava täpsusega, on akutrell sinu jaoks õige abimees. Kui aga sinu tööülesanded keerlevad peamiselt kinnitite ümber, oleks akulöökkruvikeeraja sinule sobivam abimees. Samuti, kui käsitled peamiselt keskmise või väiksema suurusega kruvisid, aitab akutrell sind alati hädast välja. Kui sul on aga vaja teha suuremaid töid, näiteks kas veranda- või põrandatööde puhul, mis nõuab paljude kruvide või poltide keeramist, kaalu soetada akulöökkruvikeeraja.
Kui aga saad endale lubada kahte tööriista ning tead, et tahad mingil hetkel ka betooni või müüritist puurida, tasub kaaluda ka akulöökkruvikeeraja ja akutrelli komplekti soetamist. Nii on kindel, et mõlema tööriista eelistest töötegemistel puudust ei tule.
Tutvu erinevate akutööriistade valikuga SIIN
