Kas töö tegi ahvist inimese? Või hoopiski tööriistad? Raske öelda. Inimesed ei ole ainus liik, kes kasutab tööriistu. Lisaks erinevatele imetajatele leiab põnevaid näiteid veest ja õhust. Mõned kaheksajalad oskavad kookospähklite koori kaasas kanda ja vajadusel nendesse peitu pugeda. On ka isendeid, kes koguvad suisa mitu kooretükki kokku ning ehitavad nendest omale mahukama kaitsekoja. Uus-Kaledoonia varesed aga näivad suutvat tööriistu mälu järgi valmistada.
Teadupärast on siiski kõige tehnoloogiakesksem loom inimene. Raske on meie ajalugu ilma tööriistadeta ette kujutada. Kuigi tööriistu leiutatakse ja täiustatakse tänaseni, siis oleme mõnda seadet käsitledes osaks miljonite aastate vanusest traditsioonist. Sellised vahendid on näiteks haamer ja kirves. Toome lugejani mõned verstapostid nende tööriistade arenguloost.
Kas tööriistad on inimestest vanemad?
Pikka aega arvati, et tööriistade teke langeb kokku inimese (Homo) esiplaanile tõusmisega ca 2–2,6 miljonit aastat tagasi, mis kujutas endast meie liigi võimsa järellainetusega avapauku. Keeniast Turkana järve äärest on aga leitud tööriistu, mille vanus (ca 3.3 miljonit aastat) selle ümber lükkab. Samuti on mõne leiu tulemusena hakatud primitiivsemate, Olduvai kultuuri tööriistade kasutamist seostama ka teiste inimlastega (Paranthropus).
Teadmised selle kohta, kes tööriistu esimesena kasutama hakkasid, pole seega kindlad ning võivad edaspidigi muutuda. Kõik on kinni selles, mis maapõuest aegamööda lagedale tuleb.
Kestev funktsioon, muutuv disain
Nii haamrite kui ka kirveste kasutamine ulatub tagasi kiviaega. Primitiivseim haamer oligi sisuliselt kivi, millega sai teisi kive taguda. Sellisel moel kivi teravaks tagudes kujunes välja pihukirves – samuti üks vanimaid tööriistu. Pihukirved olid au sees Acheuli kultuuri esindajatel, kes hakkasid neid uuenduslikult mõlemast otsast täksima. Tulemus: kaheteraline pihukirves. Need tõhusad tööriistad tegid nii jahipidamise kui ka enesekaitse varasemast hõlpsamaks.
Mõlema tööriista välimuses ja kasutuses oli pöördepunktiks käepideme leiutamine. Haamritel juhtus see umbes 30 000 eKr, käsivarrega kirvesteni jõuti aga ligikaudu 6000 eKr paiku. Käepide pakkus paremat haaret, jõudu ja mugavust. Sellised varajased kirved olid valmistatud varre otsa kinnitatud loomasarvest, aga ka mõnel juhul kivist.
Klassikaline kuju
Pronksi- ja rauaaeg tõid kaasa tugevamad materjalid ning paremad tehnikad. Valuvormiga sai nii kuju paremini töödelda kui ka taastoota. Tulemuseks olid detailsemad ning tugevamad kirve- ja haamripead. Ehk siis – kirved teravamad, haamrid massiivsemad. Kasutusele võeti puidust käepidemed. Sellel ajal loodud tööriistad võtsid kuju, mis on au sees tänaseni.
Uued tehnikad tõid kaasa spetsialiseerumise. Üha rohkem tehti erinevaid haamreid-kirveid nii sepa- või puutööks kui ka kaevandamiseks või sõjapidamiseks. Keskaegsest arsenalist võis leida vidinaid viskekirvest tapri, aga ka pika hellebardini.
Tööriistad massidesse
Tööstusrevolutsioon tõi kaasa masstootmise, mis tähendas ühest küljest nii kirvestele kui ka haamritele sama: rohkem, kiiremini, standardiseeritumalt. Uue Maailma avastamise ning asustamisega kaasnesid aga ka uued vajadused, mis nõudsid uusi leiutisi. Metsaraie kasvas hüppeliselt, ent massiivsed palgid käisid tavalisele kirvele üle jõu. Nii sündiski pika varre, lühema tera ja raske peaga võimas Ameerika langetuskirves. See leidis ohtralt kasutust, kuid triumf ei olnud igavene – 19. sajandi lõpuks hakkas saag seda järk-järgult asendama. Sellele pikaaegsele protsessile pani aga punkti mootorsaag.
Kui kirves pidi ajapikku palju oma varasemast tähtsusest saele loovutama, siis haamri funktsioon on võtnud selliseid vorme, nagu tööstuslik auruhaamer ja naelapüstol. Nende sarnasus kunagise kivilatakaga on sama, nagu elevandil oma lähima elava sugulasega ehk väikest närilist meenutava kaljudamaaniga.
Tänapäev
Haamer ja kirves on kaks igivana tööriista, mis arenesid küllaltki sarnasest algkujust päris erinevas suunas. Samas on mõlemale koht tänapäeva maailmas olemas. Kirves on paljudes kultuurides – lisaks oma praktilisele kasutusele – käibel olnud sümbolina. Samuti kulub kirves ära kodus puude lõhkumiseks või muudeks töödeks. Spordisõbrad saavad ka kirveviskamise peale mõelda. Haamreid võid tarvitseda aga siis, kui tegeled näiteks sepatööga, teed kodus remonti või pead meditsiinivaldkonnas töökohustuste raames reflekse kontrollima.
Ole Sa kodus toimetav remondimeister, matkaja või keegi kolmas – neid uhke ajalooga tööriistu võib alati tarvis minna. Meie poest leiad valiku kvaliteetseid haamreid ja kirveid, aga ka kaks-ühes lahenduse.
