keri üles
EsilehtBlogiNippe ja nõuandeidTeeme juttu erinevatest lihvijatüüpidest

Tööriistamaailma uudiskiri

LIITU
Täname, et liitusite Tööriistamaailma uudiskirjaga!
Teata meile
Sul on tööriistauudiseid
või nõuandeid? Anna
neist ka meile teada
info@tooriistamaailm.ee
Turvaline ostukoht Turvaline ostukoht Äripäeva TOP ettevõta 2022

Teeme juttu erinevatest lihvijatüüpidest

21. aprill 2015

Lihtlihvija

Elektriline lihvija on kõige kiirem ja lihtsam viis puidu siledaks lihvimiseks, tehes muidu tüütu ja ebameeldiva töö natukene meeldivamaks. Õige lihvija- ja liivapaberiga on võimalik praktiliselt kõik pinnad ja servad nii siledaks lihvida, kui soovid. Algajale meistrimehele võib aga konkreetseks tööks õige lihvija leidmine raskeks ülesandeks osutuda, kuna erinevaid variatsioone nendest masinatest on üsna palju. Selles artiklis heidame sellele teemale valgust ja räägime lahti mis lihvija milliseks tööks mõeldud on.

Lintlihvijad

Lihtlihvija

Lihvides suuri ja tasaseid, tihti väga karedaid pindasid, on raske lintlihvijast paremat tööriista leida. Selle masina suur jõud, kiirus ja pidev lindi liikumine eemaldab puitu kiiremini, kui teised lihvijad. Lintlihvija miinused on selle suur kaal, raske manööverdatavus, ning vali undav hääl. Samuti ei ole sellega tänu kiirele materjali eemaldusele hea peenlihvimist teostada. 

Lihvlint jookseb tavaliselt kahe rulliku peal, millest tagumist liigutab mootor. Lindi vahetus on imelihtne: vabastad masina külje peal oleva kangi ja tõmbad lihvlindi masinast välja. Seejärel lükkad uue asemele, (jälgides, et lindi sees ja masina peal olevad nooled näitavad samas suunas) ning lükkad kangi lihvija külge tagasi, tõmmates sellega lindi pingule.

Lintlihvijad on suurepärased tööriistad vana värvi, laki või muu taolise viimistluse eemaldamiseks. Selleks alusta jämeda, näiteks 60-se lindiga ja liigu järk-järgult abrasiivsuse astmetel üles, vähem abrasiivsete lintide juurde. Lintlihvijaga töötades ära kunagi suru masinale tugevalt peale. Parima tulemuse saad, kui lased masinal enda raskusega töötada.

Ekstsentriklihvijad

Ekstsentriklihvija

Ekstsentriklihvija langeb oma lihvimiskiiruse poolest lint- ja taldlihvija vahele. Selle lihvija alusplaat, millele liivapaber kinnitub, hakkab päästikut vajutades korraga nii vibreerima, kui ka pöörlema. Tänu sellele on ekstsentriklihvijat võimalik nii värvi ja muu taolise viimistluse eemalduseks, kui ka viimase peenlihvi andmiseks võimalik kasutada, kusjuures saab nende masinatega muretult nii piki- kui ka ristikiudu lihvida. Need masinad ei eemalda puitu küll nii kiiresti, kui lintlihvijad, kuid on selles märksa tõhusamad, kui taldlihvijad. See annab neile ka kõige multiotstarbelisema lihvija tiitli - kui soovid erinevateks situatsioonideks vaid ühe lihvija osta, on ekstsentriklihvija tõenäoliselt parim valik.

Liivapaberi kinnituseks kasutatakse peamiselt kahte erinevat süsteemi: PSA (pressure sensitive adhesive) ehk survetundlik liim, ning Velcro, ehk eestikeeli takjapind. Kõige parem, ning õnneks ka enimkasutatuim neist on viimane variant. Ekstsentriklihvijaid leiab kahes eri suuruses: 125mm ja 150mm. See number näitab, kui laia lihvpatja alustallale kinnitada saab. Enamike kodukasutajate jaoks on 125mm lihvpatju aktsepteeriv masin täiesti piisava suurusega.

Ekstsentriklihvijaid toodetakse ka erinevate käepidemetega. Enimlevinud neist on pildil näidatud ühte pihku mahtuv käepide, kuid saadaval on ka tikksaagidele omane D-tüüpi-, ning nurklihvijatele omase torukäepidemega versioonid.

Taldlihvijad

Taldlihvija

Taldlihvija on kerge, ühe käega hõlpsasti kontrollitav, üsna ohutu, ning suhteliselt vaikne masin. See lihvib, vibreerides, sarnaselt ekstsentriklihvijalegi, masina alusplaati väikeste ringjate liigutusetga suurel kiirusel, ning tänu sellele võib taldlihvijaga muretult nii risti-, kui ka pikkikiudu lihvida. Lihvimiseks kasutatakse kas sobivasse suurusesse lõigatud või poest ostetud, juba valmis lõigatud tavalise liivapaberi lehti, mis kinnitatakse masina ees ja taga olevate vedruklambritega. Selline alustalla kuju võimaldab sellel lihvijal ka nurkadesse ulatuda, kuhu lint- ja ekstsentriklihvijad ei ulatu.

Taldlihvijat kasutatakse tavaliselt ülipeeneks lihvimiseks lihvimise viimases staadiumis. Kuna tegu ei ole just väga agressiivse lihvijaga, on sellega kogemata tasasele pinnale lohu sisse lihvimine praktiliselt võimatu. See, ning fakt, et masin on kergesti kontrollitav ja üpris ohutu, teevad sellest suurepärase lihvija ka noorematele kasutajatele hobiprojektide jaoks. 

Taldlihvijaid leiab erinevate käepidemetega. Neid toodetakse nii pildil näidatud ühte pihku mahtuv käepidemega, kui ka tikksaagidele omase D-tüüpi-, ning nurklihvijatele omase torukäepidemega.

Kolmnurklihvija

Kolmnurklihvijad

Kolmnurklihvijad (tuntud ka kui detaillihvijad) töötavad sisuliselt sama moodi, nagu taldlihvijad, vibreerides masina alustalda väikeste ringjate liigutusega. Kolmnurklihvijate mõte on pääseda peenlihvimiseks kitsastesse kohtadesse, kuhu muud lihvijad ei pääse. Ka neid masinaid leiab nii ühte pihku mahtuva käepideme- ja pildil näidatud torukäepidemega. Seda lihvmasinat asendab suurepäraselt ka vastava kolmnurkse liivapaberikinnitusega ostsilleeriv universaaltööriist.

Otslihvijad

Otslihvija

Otslihvijad töötavad väikest liivapaberirullikut või abrasiivset kivi suurel kiirusel ringi ajades. Need on küll vähe kasutatud, kuid ideaalsed tööriistad, kui soovid suuremas koguses ümaraid nurki, sisemisi ringe jms lihvida. Spetsiaalset otslihvijat asendab kodukasutaja jaoks suurepäraselt mõni Dremeli toode, mis täpselt seda sama asja teeb. Ohverdus tuleb võimsuse arvelt, ning faktiga, et multitööriistad ei ole, erinevalt otslihvijatest, mõeldud tööstuslikuks kasutuseks ja päev läbi lihvimiseks.

TorulihvijaTorulihvijad

Nagu ka nimi vihjab, kasutatakse neid masinaid spetsiaalselt torude lihvimiseks. Seda võimaldab teha rullik, mis lihvlindi pingule tõmbab. Kui lindi vastu surutakse toru, annab lint pinges järgi, ning liigub toru ümber selliselt, et viimast lihvitakse nii ülevalt, alt, kui ka masina poolt korraga. Kodukasutajale ei ole seda masinat tavaliselt vaja, kuna tegemist on ainult torude ja lihvimiseks mõeldud lihvijaga.

PoleerijaPoleerijad

Kuna poleerimist võib metalli lihvimise viimaseks staadiumiks kutsuda, siis leidsid ka poleerijad oma koha selles artiklis. Poleerimine toimub poleerotsikut ringi ajades, ning mikrokriimustusi väga pinnapealselt maha lihvides. Need masinad on mõeldud eelkõige inimestele, kes pidevalt suuri pindasid poleerima peavad, ning kodukasutajate seas leidub selle masina omanikke harva. Kodukasutajatele soovitame pisidetailide poleerimiseks Dremeli multitööriista taolist toodet, suuremate pindade jaoks aga poleerotsikuga varustatud nurklihvijat või käsipoleerimist.


Kõik Tööriistamaailma elektrilised juhtmega lihvijad leiad kategooriate järgi SIIT

Kõik Tööriistamaailma akulihvijad leiad SIIT

Katkine elektrijuhe

Vast kõik meist on kokku puutunud situatsiooniga, kus täiesti töökorras elektrilist seadet enam katkise elektrijuhtme tõttu kasutada pole... Loe edasi
Soojad ilmad on juba aeg-ajalt oma palet näidanud ning eks suvel tuleb neid veelgi. Tõenäoliselt kibeleb nii mõnigi, et oma suveautot välja tuua või lihtsalt enne... Loe edasi
Parima teenindusega pank Eestis LHV järelmaks teeb ostmise mugavaks SEB - Eesti suurpank Itella Smartpost - Mugavaim ja kiireim postipakkide saatmine üle Eesti Omniva pakiautomaadid SVEA järelmaks Luminor Pank Swedbank Coop Pank